– ära väänama ‹v› 1 ‹mida› (jäset) liigesest vigastama, välja väänama ▫ Kukkusin õnnetult ja väänasin jala ära. 2 ‹kellele› kõnekeelnekellelegi midagi halba, mingeid ebameeldivusi määrama või korraldama, kellelegi ära tegema = väänama (3. täh) ▫ Mulle väänati trahv ära. ▫ Nüüd olen ise kogenud seda, kui sulle lihtsalt tahetakse ära väänata. 3kõveraks väänama; väänates küljest eraldama ▫ Lukk oli torutangidega eest ära väänatud.